Puurkaev: sissejuhatus
Eramute veevarustuses rakendatakse kahte peamist kaevutüüpi: puurkaev ja salvkaev. Salv- ehk šahtkaevud on enamasti tehtud pehmetesse purdsetetesse, põhjavesi koguneb neisse maapinnalähedastest veekihtidest. Salvkaevud on reostumise suhtes tundlikud ja juhul, kui nad on amortiseerunud või asjatundmatult rajatud, võib neisse sattuda sade või reovett – selliste kaevude kasutamist tuleks vältida. Salvkaevude veeandvus võib olla ebaühtlane ja sõltub sageli sademete hulgast.
Puurkaev seevastu rajatakse sügavamal asuvatesse kivimitesse ja sinna kogunenud vee kvaliteet ja kvantiteet on stabiilsem. Kuni 20 meetri sügavuse puurkaevu rajamise hind ei kujune oluliselt kallimaks 5-10 meetri sügavuse salvkaevu rajamisest. Puurkaeve on rajatud rohkem Põhja, Kesk- ja Lääne Eestisse ning saartele, kus aluspõhja lubja või liivakivi kattev pinnakate on suhteliselt õhuke. Salvkaeve esineb kõikjal, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks või on kaevurakked ehitatud otse allikaile. Küttelahendustes rakendatakse soojuspuurauke ja energiakaeve, mis koostöös maasoojuspumbaga võimaldavad suurt küttekulude kokkuhoidu.
Puurkaevu hind ja toetused aastal 2024
Puurkaevu hinna määravad suuremas osas kaevu sügavus, manteltoru materjal, selle pikkus ja läbimõõt. Puurkaev joogivee tarbeks (kogusügavusega ca 30m) on hinnangulise maksumusega Harjumaal ca 75 EUR/m ja Lõuna-Eestis ca 85 EUR/m, olenevalt töömahust ja hinnas sisalduvatest komponentidest..
Puurkaevu konstruktsioon ja manteltoru paigaldamise vajadus sõltub puurkaevu asukohast. Hinnapakkumiste võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas hinnas sisaldub veeproovi (ca 300 EUR) ja projekteerimise (samuti ca 300 EUR) maksumus. Lisaks tuleb arvestada, et hind sõltub ka asukoha geoloogia spetsiifikast, tavapäraselt oskab projekteerija asukohapõhiselt üsna täpselt vajalikud arvestused koostada. Puurimistöö maksumuse määramisel arvestatakse peamiselt 3 põhipunkti:
- oluline on asukoht, sest selle põhjal saab määrata geoloogiliste tingimuste keerukuse;
- geoloogilistest tingimustest sõltuvalt saab prognoosida manteldamise vajaduse, see tähendab torude koguse puuraugu kindlustamiseks;
- eelnevast loetletust oleneb töökoormuse maksumus, tööriistade kasutus, küttekulud ja erimaterjalide, sealhulgas täitematerjalide vajadus. Täitematerjali kogus sõltub puuraugu ja manteltoru diameetrist ning setete struktuurist ja kivimite litoloogilisest eripärast.
Soovitame tutvuda avatud programmivoorudega, mille eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Hajaasustuse programmi kaudu rahastatud toetuse abil on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest suurele teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Projektide teostumisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja.
Loe lisaks: Hajaasustuse programmi avatud voorud aastal 2024.
Parim viis leida kvalifitseeritud puurimistööde läbiviija on saata päring valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Rajamine ja seadusandlus
Puurkaevude rajamine koondab enda all üksjagu suhtlemist kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga vajalike taotluste ja lubade kooskõlastamiseks. Maaomanikul on esmalt vaja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega puurkaevu asukoht, edasise eest hoolitseb reeglina töö teostaja (vajalikud taotluste vormid). Seaduse järgi peab iga kaevu puurimisele eelnema projekt, milles on kirjeldatud geoloogilises läbilõikes olevad pinnase- ja kivimikihid, kaevu
konstruktsioon ja sanitaarala (projekti koostab tavaliselt töö teostaja).
Puurkaevu puhul, mille veevõtt põhjaveekihist on alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks, sanitaarkaitseala ei moodustata ja sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kirjeldatakse projektis. Suurema veevõtuga puurkaevude puhul koostatakse eraldi sanitaarala projekt. Sanitaarkaitseala ja hooldusala piires ei tohi asuda reostusohtlikke objekte ega neid sinna ka hiljem planeerida. Kooskõlastatud projekti alusel taotletakse puurkaevu rajamiseks ehitusseaduse kohane ehitusluba. Puuraugu ja sellise puurkaevu rajamiseks, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks, on nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusseaduse kohane kirjalik nõusolek.
Peale projektijärgsete puurimistööde lõppu tehakse puurkaevus puhastuspumpamine ja võetakse analüüsimiseks veeproovid. Puurimis- ja pumpamistulemused kajastatakse puurimispäevikus, mille puurija koos veeanalüüsi tulemustega esitab Keskkonnaametile ja nende alusel kantakse puurkaev registrisse. Keskkonnaregistri väljavõte on aluseks puurkaevu kasutusloa väljastamisel. Kasutusloa taotlus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.
Ettevõtjal, kes projekteerib või rajab puurkaevu, peab olema vastav tegevusluba. Tegevusloaga ettevõtjad on registreeritud majandustegevuse registris (MTR) ning vastavate ettevõtete nimekirja leiate meie alamlehelt registrisse kantud ettevõtted.